Hommikut tervitan alati trenni ja praemunadega. See on see, mida mu kehal vaja. Kontoris alustan kümnest, kujundan dokumentaalide filmiõhtu plakatit, mille taustaks kasutasin annelinna vaadet.
Keskpäeval teeme teise korruse kööginurgas kohvipausi. Peale ühte saabub Bor, kes on kohaliku ajakirja toimetaja. Räägime tulevastest erinevatest Bilbao üritustest ja meie praktikaülesannetest. Põhiliselt on Boril neid anda Helile, sest minu ülesanded on rohkem asjad iseeneses. Bor lahkub ja lihvin kujundust poole kuueni. Hel läheb linna äärde kaubanduskeskusesse endale piercingut ostma.
Ma kosutan ennast oma konteineris ja siis laenan kohalikult kirjanikult ratast ja sõidan Lidlisse toiduainete järgi. Teisipäev on Día de Muertos ja kõik poed on kinni. Leian ise poest kõik, aga kohvi alles kolmandal ringil. Toon asjad tagasi koju ja leian Heli oma toast Skypemast. Bor ootab meid kaheksaks enda barriosse. Hel ei viitsi minna ja hoiatan Bori, et jään hiljaks. Tee trammi peale tundub kaks korda pikem, kui varem. Jään napilt ühest trammist maha. Peatuses on peale minu ka viikingi habemega mees ja moekas naine, kes uurivad skeemi ja küsivad siis minult nõu. Vastan "No sé" ja uurin ise skeemi ja leian oma peatuse. Kordan paar korda, et Baskikeelne peatusenimi meelde jätta. Mees peatuses näeb nooruslik välja, tal on seljas must tagi, tumeroosa hoodie ja jalas mustad botased. Naine on šikilt riides ja hiljem tuleb välja, et ta on kohalikus ülikoolis moedisaini õppinud. Mees küsib mult, et kust ma pärit olen. Jääme kogu teeks juttu rääkima ja vestlus kulgeb hispaania keeles. Ta annab mulle tulemasina ja ütleb, et selle endale jätaksin. Räägime, mida ma siin teen ja kus elan, nad on kahekesi puhkusel, sest lapsed on tädi juures Prantsusmaal. Mees arvab veel, et ka mina näen välja nagu viiking ja mul on viikingi nimi ja siis jõuavad nad oma peatusesse.
Järgmises peatuses ootab mind Bor. Plaan on lihtsalt tema kandis ringi vaadata ja tema ratast laenata. Ta näitab erinevaid kohtasid, kus ta midagi korraldanud on või korraldada kavatseb. Käime tema ja teiste stuudioruumis, mis on vajadusel ka klubi. Tutvun seal maalikunstnik Andiga, kes on kolm korda Tallinnas käinud. Räägime juttu ja pumpame rattakumme. Siis lähme edasi ja Bor näitab mulle prostituutide tänavat, päeval olin aru saanud, et tegu on horse streetiga ja olin ette kujutanud kaarikuid ja hobuseid, aga tegelikult on ikka whore street. Bor oli korduvalt rõhutanud, et tema Barrio tänavatel on palju mustanahalisi. Tundub, et siin enne käinud eestlased olid selle üle palju imestanud ja nüüd on ta nõuks võtnud meid ette hoiatada. Peale Pariisi eeslinnades liikumist ei ole siin küll midagi, mille peale kohkuda.
Barrio atmosfäär on energiline ja väga mitmekülgne. Liigume edasi kohalikku baari, võtan õlle ja Bor joob coke'i. istume õues baari ääres, et lahtisel rattal silma peal hoida. Meiega liitub Bori sõber, kes tegeleb kaasaegse kunstiga new media art ja hypertext. Räägin talle, kuidas Timo Toots Ars Electronica Grand Prix võitis. Natuke hiljem ühineb meiega veel prantsuse Bask Laurent. Räägime temaga natukene prantsuse keelt. Tellime veel dos canas ja taldrikutäie oliive. Peale seda liigume kesköise trammi peale. Tuleb välja, et viimane on juba läinud hoolimata halloweenist. Saangi kohe ära testida rattaga sõitmise. Tee on lihtne, kolmanda sillani ja vasakule suure tee peale, mis lõppeb põhilise sillaga, kust saan järgmise silla peale ja siis olengi meie privaatsel saarel tagasi.
No comments:
Post a Comment