N: Bilbao kohalik muusikamaastik

Neljapäeval toimus pikalt ette planeeritud pinksiturniir minu, Bori ja Laurenti vahel. Sõitsin rattaga Bori stuudiosse, kus ta juba ootas. Ei tahtnud ratast tema Barrios tänavale jätta, sest see on keskmisest kahtlasem. Sain ratta peale sadula alla laskmist koos endaga, imepisikesse lifti ära surutud. Meenus, kuidas kunagi suutsime kaks inimest, ratta ja pitsa Tallinnas lifti ära mahutada ning kõik üles filmida, aga üldiselt ma seda trikki ei soovitaks. Tegime kahekesi laua taga sooja ja ootasime Laurenti, kes lubas tulle peale tundi, kell 18:37 mängimas olla. Hiljaks jäi ta ainult 5 minutit, mis on siin raudne teine koht, Bori ei jää kunagi hiljaks ja ei naera, kui kasutame väljendit Spanish time, mis tähendab 10-30 minutit hilinemist. Kaotasin sellel korral kõik pinksi mängud, kuigi lõpuks Laurentile ainult 10-12 ja tuli välja, et ta on tennise ja pinksi trennis käinud.

Edasi oli aeg minna Bilbo Rockile, mis on kohalik noortebändide võistlus ja selle korra alajaotus oli elektroonika ja varia. Bori oli osa žüriist ja istusin koos temaga rõdul ja sõime kõik koos popcorni. Kõige ägedam osa asjast oli see, et üritus toimus kirikusaalis. Enamus ajast on see kirik ja siis nädalavahetustel on rocki jms kontsertide saal.

Esines neli erinevat bändi, kellest nägime kolme ja ükski polnud midagi erilist ja üsna amatöörlikud. Kummaline oli tendents, et laval oli noortel enamasti tuhandete eurode eest digitaalset tehnikat kaasas, aga mänguoskust ja presencet ei olnud eriti kellelgi. Seda probleemi pole ma Eestis väga kohanud, et masinaid oleks rohkem, kui tahtmist nende masinatega esineda.

Kolmas esineja oli Vanessa Paris, kes oli sõge tüdruk, Tema kohta muud, kui tema hullumeelset pilku ja parodeerivat nime ma väga ei mäleta. Selle peale ütles isegi Bori, et äkki peaksin hoopis vaatama barrios samal ajal toimuvat performancet. See toimus samas kohas, kus viimati installatsioon, millest ühes eelmises postituses rääkisin. Peale performance nägin seal uuesti maalikunstnik Andit, kes oli minust päeval töökoha lähedal valge Opeliga mööda sõitnud. Rääkisime temaga muusikast, Death Gripsist, Deftonesist ja huvitaval kombel ka Breakcorest. Siin kedagi kiiremad tempod väga ei hirmuta ja on normaalne, et kuulatakse DnBd, gabberit, noise'i või siis klassikalisemalt metalit.

Vaade Somerale

Viimane peatus oli Someral, Seal on üks lõik ainult baare täis, kus tudengid istuvad sees, väljas ja ees sillutise peal. Sel päeval on palju happy houri pakkumisi, kus kaks õlut saab ühe hinnaga või üks õlu maksab lihtsalt euro. Peale ühte ringi läks edasi rattasõit kodu poole. See oli viimane suviselt soe õhtu Bilbaos.
Hasta luego!