Sunday, 13 November 2016

P: Me elame kastis

Pühapäeval taastusime nädalavahetusest. Hell käis shoppamas, aga ma olin põhiliselt toas. Õhtul jõudsime ka kohalikku teatrit vaatama. Kõik muu oli nagu klassikalises teatris ikka, aga nagu Hispaanias kõikjal, tehti lava peal korduvalt suitsu ja konid visati maha.

Ilmselt parim vaade, mis Portugalletest avaneb. Silla on projekteerinud Eiffeli õpilasest arhitekt.

Koduse pühapäeva postituses olekski sobilik seletada, mida "toas olemine" selles kontekstis tähendab. Alustan meie esimesest õhtust, kui me maandusime Bilbaos. Lennujaama tuli meile vastu vahendusfirma koordinaator Iki, kes tõi meid meie toonasesse elukohta Portugalletesse. Sealt on hommikul meie kontorisse ca 45 minutit, millest 25 on metroosõit ja ülejäänud on jalutuskäik ja sama palju õhtul tagasi ja veel kauem, kui tahame näiteks edasi kesklinna minna. Korter ise on ilmselt hiljuti lahkunud vanainimese korter, mida üürib välja ta laps. välisuks avaneb koridori, kust avanevad uksed vannituppa, kööki, elutuppa ja kahte magamistuppa. Kõik on vanamoeline ja õhus heljub spetsiifiline lõhn. Kõige kummalisem on see, et kappidesse on ära peidetud religioossed pildid, mis on enne seintel rippunud. Ära olid peidetud ka noad-kahvlid ja oma jõududega me nende salasahtlit üles ei leidnudki. Hell hindas saabudes silmapilkselt, korteri creepyks, sellele võis kaasa aidata ka fakt, et meie akendest avaneb vaade surnuaiale. 

Üldvaade Labile.

Teisel päeval teatas Iki, et saame soovi korral kolida oma töökoha, Zawpiga samasse majja. Töökoht asub Zorrozaurre poolsaarel, kesklinna välidsäärel. Tegu on vana tööstuskandiga, kus enam tööstust pole ja mahajäänud tööstushooneid on jõudumööda kasutusele võetud elumajade ja äridena. Zorrozaurre kohta tegi kuulus arhitekt Zaha Hadid Manhattani eeskujul uue planeeringu, mis peaks saart värskendama ja elu juurde tooma. Selle tuleva planeeringu hirm leiab üsna tihti kohalikega rääkides tee vestlusesse, sest planeeringu elluviimine tähendab ilmselt Zawpi lõppu, keegi täpselt ei tea.

Üks huvitavatest nurkadest mis Labis on.
Zawp asub tööstuskompleksis, kontor on korda tehtud, kaks korrust, valged seinad ja soojustus. Kontori tagauksest saab Labi, mis on kõrge laega umbes 30 x 60 meetrit saal. Saali laest paistab natukene päevavalgust läbipaistvast eterniidist, mis loob kummalise ajatu tunde nagu elaks metroojaamas. Keset saali on suur söögilaud, kus erinevatel põhjustel inimesed sööma kogunevad. Laua ümber on saali kahekaupa teineteise otsa asetatud kümme merekonteinerit. Osad konteineritest on äripinnad, näiteks kahes tehakse süüa, ühest korraldatakse laste pidusid ja ühes on ka eelmises postituses mainitud värske sündipood Blip. Üks teine lemmikutest on kirjanik Sue konteiner, kus ta arvuti või tableti taga oma raamatut kirjutab, roosad kõrvaklapid peas. Helli kommentaar kohel oli, et see on nagu täiskasvanute lasteaed.

Köök.

Ma elan konteineris number kuus ja Hell on number kaheksas. Ruumi on 2.5 x 2.5 x 6 meetrit. See on küllaltki lähedal mu omaaegsele Pariisi ühetoalisele korterile, va see osa, et konteineris pole kööki ja vett. Köök asub saali ühes otsas ja vannituba on ühes järjekordses konteineris. Toas on olemas vajalik mööbel: toolid, nari, lauake ja sahtlid. Õnneks on ka konteinerisse lõigatud kaks akent, mis käivad lahti. Esimesel öösel segas mu und ukse kohal sirav oranž väljapääsu lamp, aga  teipisin esimesel võimalusel selle Bilbao brošüüriga kinni.

Konteiner seest.


Välja saame peale tööpäeva ühest garaažiuksest, mille jaoks meil pole võtit. Juhtus esimese nädala reedel, et läksin Jose ja Ariga kontorist peale kohaliku Garavia sulgemist linna kaasa. Mindi baari "Tobarisch", mis kannab vene nime, aga keegi omanikest keelt ei oska, nimi jäi lihtsalt eelmisest omanikust. Kui baarist koju jõudsin, siis oli garaažiuks kinni ja Iba näidatud kolmas võti absoluutselt seda ei avanud. Kõndisin ümber kvartali ühtpidi, et leida teed meie sisehoovi, kust mul oleks juba järgmine võti olemas olnud. Esimesest suunast polnud tolku, koputasin ühe suletud baari ukse peale, kus omanik telekat vaatas ja küsisin talt siis veel toonases minimaalses hispaania keeles, et kas tema baari kaudu saaks Zawpi, sest mu võti ei tööta. Ei saanud. Lõpuks kõdisin pika ringi ümber kvartali ja leidsin erinevate uste seast õige, mille võti tõepoolest avas.


Vaade konteineri aknast.

Hasta Luego!

No comments:

Post a Comment