Hola! Que tal?
Bilbao on linn, mis on ehitatud mägede vahele, sinna kuhu saab. Tänavad tõusevad ja langevad järskude nurkade all ja seda aspekti tuleb arvestada endale liikumisvahendit valides. Osaliselt sai see fakt ka määravaks otsuses rula koju jätta.
Esimese öö veetsime äärelinnas, mille nimi on Portugalette. Sealt oli meie töökohani 45 minutit (metroo pluss jala), kolisime teisel päeval oma töökohaga samasse majja väga huvitavatesse tubadesse, aga nendest lähema mõnes järgmises postituses.
Teisipäev oli Día de Muertos ja tööd ei tehtud. Esmaspäeval saime Borilt ka teise ratta laenuks ja nüüd oli aeg võimalust kasutada. Meie linnaosas on teede kalded veel sõidetava piiril. Alustuseks otsustasime vaadata jõe teisele kaldale, kuhu veel jõudnud polnud. Seal nägime põhiliselt turiste, jooksjaid ja rattasportlasi, kes vilistasid, kui mööda minna tahtsid. Nautisime kalda peal päikest ja pildistasime põlenud mäge. Nädal tagasi nägime, kuidas mäenõlv põleb. Tegu oli millegi pärast kontrollitud tulekahjuga. Siin kandis filmitakse ka Game Of Thrones'i uut hooaega, pakkusin välja, et äkki on tegu Khaleesi draakonite tulega.
Järgmiseks keerasime otsa kesklinna poole. Eelmine nädal leidsin kohaliku kebabi ja olin suutnud ka Helli veenda, et see pole ilmtingimata vürtsikas kogemus. Läksimegi koos sinna lõunat ostma. Võtsime kebabid kaasa ja suundusime Bilbao põhilisse parki piknikku pidama. Park meenutab mulle oma sammastega Pariisi Parc Monceaud, kus keset parki olid võltsvaremed. Istusime palmide alla pingile ja nautisime atmosfääri ja toitu.
Õhtu lõppes peale neljatunnist rattasõitu koduselt, sest kolmapäeva hommikul oli vaja taas tööl olla.
Hasta luego!


No comments:
Post a Comment